The Sharn Inquisitor II
Teadlane leidis rohu kõikjal leviva mürgisoo vastu!
lehe peatoimetaja Voostenwalbert Zwimmelpfenninck
Erinevad sõltumatud uurimiskeskused Morgrave'i ülikoolist kuni tundmatuks jääda soovinud Valenari ekspertideni kinnitavad eikusagilt ilmunud imerohu autentsust ning tõhusust. "See on tõesti hämmastav," sõnas Sharn Inquisitorile Bango Bobbins, Morgrave'i ülikooli alkeemiateadur. "Poleks osanud uskuda, et sõltumatu ilma mõne vägeva patroonita uurija suudab tänapäeva kõrgeid nõudmisi esitavas teadusilmas... eee... ilma teha. Ilmselt on tegemist väga aruka mehega. Panen ette tema lisamise Sharn Inquisitori järgmisse sajandi suurmeeste nimekirja."
Eelmisel aastal avastuse teinud senitundmatu tundmatu druiid Sikomor on aga koos oma vanavanematega Fairhaveni linnast jäljetult kadunud, jättes Aundairi druiididele vaid paar ampullitäit imerohu näidist. Mitmed suurvõimud on välja pannud kopsakad rahapreemiad druiidi asukoha avaldamisele, kui selline teave viib druiidi leidmiseni.
Aundairi rahva poolt armastatud kuninganna, 90-aastane Jordanna, kasutas kuulujuttude kohaselt imerohu näidisampulli diplomaatilise argumendina, ning selle olemasolu on väidetavasti üks olulisi vaherahu tagavaid asjaolusid. Kuningakoja pressiesindaja kuulujutte kinnitanud pole, kuid pole neid ka ametlikult ümber lükanud.
Välispoliitikakommentaar: rasside kokkupõrge ja uue maailmakorra häll
Samwell Huntington the IIIm, poliitikaanalüütik
Khorvaire on arengujärgu Xen'driki ning totalitaarse Sarlona kõrval pikka aega olnud Eberroni julgeoleku ning progressi tsentrum, kuid viimaste aastate murettekitavad arengud seadsid selle rolli ajutiselt kahtluse alla ja tekitasid tõsiseid küsimusi geopoliitilise vägikaikaveo vallandumise kohta.
Muidugi on viimaste aastate sündmuste nii ebasobivale ajahetkele kokkulangemine täiesti juhuslik. Meenutades mõni aasta tagasi alanud maagia väljaimbumist maailmast, mis omakorda on kaasa toonud paljude suurte maagide iseenesliku võluvõimete lakkamise ja arukaotuse, on selge, et tegemist on sedasorti juhusega, mida ükski olend ei kontrolli, küll aga võib selline suur muutus kaasa tuua sobivad eeltingimused impeeriumite languseks ja tõusuks. Pinna alla surutud, kultuurilistest ja rassilistest erimeelsustest tingitud pingetest vallandunud sõjad pole olnud samuti mitte kuidagi plaanipäraselt ellu viidud.
Ilmselt on paratamatu, et Thrane ja Aundairi süüdistavad teineteist sõja alustamises: Aundair olevat korraldanud spioonide abil veresauna Fort Lighti piirikindluses! Ja Vigilanti kordonis korraldas veresauna Thrane! Muidugi pole kumbaski lossis rünnakust ühtegi ellujäänut, mistõttu sõja algus ning veresaunad on omaette kuulu- ja õudusjuttude allikas. Ehk ongi konfliktid üksnes teraapiaks Khorvaire'i kollektiivsele alateadvusele? Igal juhul tundus Thrane'i üldmobilisatsiooni olevat sellisena sündmuste loomulik jätk ning sõjarataste veeremahakk paratamatu.
Et võtta kokku status quo, siis praeguseks, aastaks 1037, on Thrane'i ja Aundairi vahel habras vaherahu ning osa Aundairi terrtiooriumist on Thrane'i valduses. Mõlemad riigid on oma sõjalised ressursid ära kulutanud. Karrnathi riik koos Talenta Plainsi kääbikutega on Valenari riigi haldjad alistanud ja okupeeriunud. Olgugi, et Brelandi ja Zilargo liit on tagasi löönud Darguuni väed, kestab nendevaheline sõda edasi, ja lisaks on pool Brelandit Droaami kuningriigi vägede ning mõjuvõimu all. Kuigi konfliktide eskaleerumist pole karta, võivad väiksemad nägelused ja sissisõjad edasi kesta veel aastaid.
Siiski võime puhata rahus, teades et kõik on praeguseks enam-vähem paika loksunud ning saavutanud jõudude tasakaalu, mis peaks diplomaatia suurte mängude tulemusena või kiuste ka püsima jääma. Milliseid tagajärgi võiks tuua mõne teise kontinendi -- näiteks Argonnesseni -- kõrgendatud huvi Khorvaire'i vastu, on küll küsimus, mida võib küsida, kuid selle teoreetilisus näitab ise ära hädakarjujate ja pessimistide naiivsuse.
Alljägnevalt on esitatud meie kontinendi sõjalis-poliitiline kaart,
vastavalt toimetuse viimastele andmetele. Toimetus ei vastuta võimalike ebatäpsuste eest.
Teadlane leidis rohu kõikjal leviva mürgisoo vastu!
lehe peatoimetaja Voostenwalbert Zwimmelpfenninck
Erinevad sõltumatud uurimiskeskused Morgrave'i ülikoolist kuni tundmatuks jääda soovinud Valenari ekspertideni kinnitavad eikusagilt ilmunud imerohu autentsust ning tõhusust. "See on tõesti hämmastav," sõnas Sharn Inquisitorile Bango Bobbins, Morgrave'i ülikooli alkeemiateadur. "Poleks osanud uskuda, et sõltumatu ilma mõne vägeva patroonita uurija suudab tänapäeva kõrgeid nõudmisi esitavas teadusilmas... eee... ilma teha. Ilmselt on tegemist väga aruka mehega. Panen ette tema lisamise Sharn Inquisitori järgmisse sajandi suurmeeste nimekirja."
Eelmisel aastal avastuse teinud senitundmatu tundmatu druiid Sikomor on aga koos oma vanavanematega Fairhaveni linnast jäljetult kadunud, jättes Aundairi druiididele vaid paar ampullitäit imerohu näidist. Mitmed suurvõimud on välja pannud kopsakad rahapreemiad druiidi asukoha avaldamisele, kui selline teave viib druiidi leidmiseni.
Aundairi rahva poolt armastatud kuninganna, 90-aastane Jordanna, kasutas kuulujuttude kohaselt imerohu näidisampulli diplomaatilise argumendina, ning selle olemasolu on väidetavasti üks olulisi vaherahu tagavaid asjaolusid. Kuningakoja pressiesindaja kuulujutte kinnitanud pole, kuid pole neid ka ametlikult ümber lükanud.
Välispoliitikakommentaar: rasside kokkupõrge ja uue maailmakorra häll
Samwell Huntington the IIIm, poliitikaanalüütik
Khorvaire on arengujärgu Xen'driki ning totalitaarse Sarlona kõrval pikka aega olnud Eberroni julgeoleku ning progressi tsentrum, kuid viimaste aastate murettekitavad arengud seadsid selle rolli ajutiselt kahtluse alla ja tekitasid tõsiseid küsimusi geopoliitilise vägikaikaveo vallandumise kohta.
Muidugi on viimaste aastate sündmuste nii ebasobivale ajahetkele kokkulangemine täiesti juhuslik. Meenutades mõni aasta tagasi alanud maagia väljaimbumist maailmast, mis omakorda on kaasa toonud paljude suurte maagide iseenesliku võluvõimete lakkamise ja arukaotuse, on selge, et tegemist on sedasorti juhusega, mida ükski olend ei kontrolli, küll aga võib selline suur muutus kaasa tuua sobivad eeltingimused impeeriumite languseks ja tõusuks. Pinna alla surutud, kultuurilistest ja rassilistest erimeelsustest tingitud pingetest vallandunud sõjad pole olnud samuti mitte kuidagi plaanipäraselt ellu viidud.
Ilmselt on paratamatu, et Thrane ja Aundairi süüdistavad teineteist sõja alustamises: Aundair olevat korraldanud spioonide abil veresauna Fort Lighti piirikindluses! Ja Vigilanti kordonis korraldas veresauna Thrane! Muidugi pole kumbaski lossis rünnakust ühtegi ellujäänut, mistõttu sõja algus ning veresaunad on omaette kuulu- ja õudusjuttude allikas. Ehk ongi konfliktid üksnes teraapiaks Khorvaire'i kollektiivsele alateadvusele? Igal juhul tundus Thrane'i üldmobilisatsiooni olevat sellisena sündmuste loomulik jätk ning sõjarataste veeremahakk paratamatu.
Et võtta kokku status quo, siis praeguseks, aastaks 1037, on Thrane'i ja Aundairi vahel habras vaherahu ning osa Aundairi terrtiooriumist on Thrane'i valduses. Mõlemad riigid on oma sõjalised ressursid ära kulutanud. Karrnathi riik koos Talenta Plainsi kääbikutega on Valenari riigi haldjad alistanud ja okupeeriunud. Olgugi, et Brelandi ja Zilargo liit on tagasi löönud Darguuni väed, kestab nendevaheline sõda edasi, ja lisaks on pool Brelandit Droaami kuningriigi vägede ning mõjuvõimu all. Kuigi konfliktide eskaleerumist pole karta, võivad väiksemad nägelused ja sissisõjad edasi kesta veel aastaid.
Siiski võime puhata rahus, teades et kõik on praeguseks enam-vähem paika loksunud ning saavutanud jõudude tasakaalu, mis peaks diplomaatia suurte mängude tulemusena või kiuste ka püsima jääma. Milliseid tagajärgi võiks tuua mõne teise kontinendi -- näiteks Argonnesseni -- kõrgendatud huvi Khorvaire'i vastu, on küll küsimus, mida võib küsida, kuid selle teoreetilisus näitab ise ära hädakarjujate ja pessimistide naiivsuse.
Alljägnevalt on esitatud meie kontinendi sõjalis-poliitiline kaart,
vastavalt toimetuse viimastele andmetele. Toimetus ei vastuta võimalike ebatäpsuste eest.
