Pärast varanatukese ärajaotamist ja laeva parandamist (lisaks põlenud ja auklikule vöörile lekkis ka laeva põhi) seadis seltskond ennast piraatide laeval korralikult sisse. Söödi hapukapsasuppi jahuklimpidega, näriti kuiva soolakala ja joodi peale rummi, mis oli nii jõhker, et võttis joojatel lausa elupunkte vähemaks.
Järgneval ööl oli meri vaikne ja tuuletu, laev triivis rahulikult oma eesmärgi poole ja isegi vahimadrus oli korraks tukastama jäänud. Tasa laskus veepinnale paks udu. Selle udu varjus
hiilis aga laeva poole üks lahmakas, roosalt ja roheliselt sillerdav võlupilv, pärit otse Mournlandist.
Mournlandi võlupilved on vaid üks paljudest kujudest, mille seal ringi rändavad intelligentsed nõidused on omandanud. Võlupilv, mis koosnes peamiselt unemaagiast, ümbritses laeva oma roosaka sillerdusega ning imes selle kõigi asukate meeled ühte ja samasse maagilisse unne.
Järgnevalt nägid Eberroni tasakaalu kaitsvad seiklejad kummalist und puuviljade ja marjadega
kaetud lopsakast saarest, mis oli tegelikult suur kala, kes nad koos piraadilaevaga alla neelas.
Kala suus roomasid ringi hiiglaslike valgete vereliblede moodi amööbid, kes allaneelatud külaliste suhtes just kõige sõbralikumalt meelestatud polnud, ning kes tilkusid välja igast vähegi suuremast haavast, mis kala suhu tekitati. Kala suust välja pääseda oli väga raske, sest see oli
seestpoolt kaetud kiiskava elevandiluu laadsete hammastega. Ühte suuremasse hambasse
tekkinud süvendis elasid kaks vanameest, kes kutsusid ka seiklejaid kala sisemuses uut elu
alustama. Võimalus oli minna ka kurgust alla kala kõhtu, kuid seal valitses vanameeste jutu
järgi hirmus must maag.
Seiklejad koos meremeestega otsustasid agressiivse taktika kasuks ja hakkasid kala suud seestpoolt lõhkuma, kallates haavadesse ka hapukapsasuppi ja kasutades muid räpaseid
trikke. Enne kui nad jõudsid aga kalast välja, saabus ootamatult hommik ning võlupilv triivis laevast uuesti eemale, vabastades rändurid lummaunest.
Päike paistis, kajakad kääksusid ja eemalt paistis Valenari rannajoon koos haldjamajakatega. Võlupilvest ei olnud alles muud märki kui laevale ja seiklejatele külge jäänud tugev vaarikalõhn ning silmapiiril taanduv roosakas udu.
No comments:
Post a Comment