Sissekanne Merc'i mäletusteraamatust "Mina, mo mutrid ja mo mõek kah".
-----------------------------------------------------------------------------
Pääle seda kui me tolle Wampiiri Elea vanarauaks lõime, arvasin, et nüid ehk saab rahulikult purjetada. Adhirmi silmad juba kilgendasivad gnuumipoeste jäergi ja mina tahtnuksin rahus omi polte poleerida. Aga kus sa sellega, Elu käüb ikkalugu isewärki teid müeda, ja sestap hakkas varsti kellelegi meist silma üeks jube asi: Piraatide Plagu.
Piraatide laiv keeras aga õkva meite pääle nagu tuli oleks püksas põllõnu. Me proovisime eest ära seilata, aga nonde küna oli kiirem. Peagi ollid nad meil selgas nagu marupeni Sharn Inquisitori posteljoni tagumikus, no kuidagi lahte ei saanüd.
Siis hakkas aga nooli lendama, igasugut sorti - suuri, väikseid ja noid rakette kah, mis öösiti kenad kaeda on, aga päival päämiselt su laival purjed põlema panevad, kui sa kibedasti pageda tahhad. Estragon Wana Sõbber olli kah merrehaige, süetis ainult kalu päiv otsa, polnud tast võitlejat ega miskit, hea et hing sisse jäi. Hea et tuu uus poiss Stamina abiks tuli, tõsi küll, püeksata, aga see-eest suure harpuuniga!
Piraatide kõmmutamise pääle läkski üks puri põlema. Ma sain ka ühe ballistanoole kerre, hea lops oli, aga ma ju mithrilist tehtud, virutasin paar hääd sõõmu õli sisse et õhk nii volilt august sisse-välja ei käuks ja olli jälle korras. Hakkasime raipeid vastu laskma, mina muudkui nikerdasin tulinooli ja proovisin nende purjesid süüdata. Paar korda ei õnnestunud, aga siis üks läks sellise kärinaga tuhaks, et lausa lust vaadata. Lassime neil kõik purjed puha põlema ja tahtsime juba järele tõmmata, aga siis sääl vist mingi võlurimoodu mees loitsis suure udu vee pääle. Mõtlesime, et mäs seal ikka, tervis alles ja üks puri ka, läheme oma teed.
Aga piraadi süeda on üks sama jälkust, haisu ja pimedust täis koht nagu orkide sõjalaagri välipeldik. Nigu paha hais olid ka nemad varsti jälle meil külje all, uued purjed uhkelt üles tõmmatud. Meie oma ühe purjega muidugi eest ära ei jõudnud, rehvisime selle kibekiiresti, et nad seda põlema panna ei saaks, ja valmistusime tapelungiks. Igaks juhuks panime neil uued purjed ka põlema. Stamina, mina ja Adhirm muudkui lasime neid vibudest näkku, lausa lust oli vaadata, kuidas ballistamehi ükshaaval iga mõne noolevalingu järel teki alla veeti. Ainult et nad tulid kohe varsti jälle üles tagasi. Kiikasime, et mastikorvis sitsis üks haamriga loitsija, ja panime talle kah parajad põrakid kirja. Poistel oli käsi lahti ja ega ma ka neile alla saanud jääda. Loitsuveli langes mastikorvist nigu küpse õun.
Piraadid sedasi kaua kesta ei saanud ja päägi keerasid nad hoopis põgenema. Aga meil olli süeda juba nii täis, et keerasime oma laiva nende omale järele, kindla plaaniga neil kõrvad kukla taha keerata. Mõlema laiva tekimehed sõudsid võidu. Meie umad ollid parembini mutiveeritut, ma küll ei tea, mida Adhirm nendega öösiti tegemas käis, aga poisid ollid nõnna ärksad aerutama nagu neil oleks pind tagumikus, mida ainult piraadikapten välla saab kiskuda.
Vaenlaste poolorkist pootsman sikutas ühe nahast londi välla ja keris selle vallale, kuigi me lassime teda nooltega ja viskasime isegi elektripudeleid. Londist hakkas mingit tuleõli voolama, mis ei tahtnud kuidagi põhja vajuda, ja pootsman pani sellele tule otsa. Olli selge, et tahavad meil laiva jala alt ära põletada.
Selle pääle võttis Stamina konksuga köie, ja viskas selle piraatide laiva külge kinni. Pootsman aga lõikas selle kohe läbi ja irvitas ülbelt. Selle pääle võttis Stamina uue konksuga köie ja viskas selle pootsmani enda külge kinni. Siis sikutas korraks mehe moodu. Seda, kas pootsman ikke veel irvitas, ku ta nägu ees põlevasse merre plartsatas, ma enamb ei nännu.
Tõmbasime kaks laiva köisipidi kokku ja hüppasime kohe piraatidele kallale. Selja tagant olli paista, et ega Krakenit enamb kauaks pole, laiv juba põles. Aga meil pold aega miskit ette võtta, tuli piraatidele ja nende koerale kopsikusse anda. Stamina oli mu nõuande kohaselt endale ogaköie meisterdanud, ja sikutas täismehi pikali nii mis ludises. Adhirm aga muudku torkis neid oma rapiiriga, nuh, kuda ma seda viisakalt ütlengi, ebamugavatesse kohtadesse, tegelinskid karjusid nagu rattal. Mina aga lajatasin neile oma suure mõõgaga, ikka laks või kaks kirja ja mees sirakil. Varsti oli nii laivalagi kui ka alumised tekid surnud piraate täis.
Korraga kõlas ülevalt suur lärm. Krakeni kapten koos uma armsa pootsmani ja laevnikega oli Estragoni ja muu väärtusliku kraami röövlilaivale kandnud, ent siis olli neile kallale hüpanud üks hirmus kuju, kõrbenud ja suitsev. Kui perra kaesime, tuli välla, et see olli tuu sama poolorkist pootsman, kes tagasi laivale roninud. Ta küll virutas valusaid lopse, aga sõjavässimus sai temast võitu, kui me teda natike lõikusime, ja ta vajus laevanurka nagu tühjakslastud põis.
Otsisime laiva läbi.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Oma laeva logiraamatusse kirjutas põhjaläinud "Krakeni" kapten järgmist:
Kui lahing on lõppenud, tänab kaupmees Annir kõiki enda vampiiri lummusest vabastamise ning mereröövlitega võitlemise eest. Ta lubab igale laevnikule oma hõbedakirstust kingiks 1000 hõbemünti. Samuti räägib ta pikemalt oma endisest "isandast" Eleast - üsna noorest vampiirist, kelle mõjuvõimu all ta juba üle aasta oli teeninud. Nimelt kuulus Elea mingisse vampiiride ühingusse nimega Silver Blood, mille üheks eesmärgiks näib olevat hõbeda kokkuostmine ning kuhugi ära toimetamine. Vampiir toimetas hõbedat regulaarselt Norinathi linnas asuvasse klubisse nimega Ingli pisar. Rohkem aga ei tea kaupmees midagi.
Laevameeskonna kaotused:
Kahemastiline kaubalaev "Kraken" ning 90% selle varustusest ja varudest
4 haldjat ja 2 gnoomi (surnud noole- ja ballistahaavadesse)
Piraatide laevast leitud varandus ja saak:
Piraatide kolmemastiline laev "Killer Kraker"
3 tünni värskelt soolatud kala
2 tünni hapukapsast
1/2 tünn praktiliselt äädikaks muutunud "kanget veini"
1/2 tündrit rummi hüüdnimega "Merekura"
5 kotti jahvatamata ning sõkaldega vilja
1 vanker
2 poolnälginud eeslit
4 komplekti kasutatud talupojariideid (koos kübaratega)
2 ballistat (kinnitatud laeva külge, nooled otsas)
Piraatide relvastus:
*hunnik skimitare ja mõõku, odavaid vibusid ja ambe, kergeid nahkturviseid ja väikseid kilpe. Lisaks kirstutäis muid roostes, katkiseid ja odavaid relvi.
(Kõigi relvade koguväärtus ligi 1600 kulda)
*maagiline 1d8+2 haamer (mille tervendava võlujõu mereröövlid võitluse käigus ammendasid)
*tünn põlevat segu krea tule tegemiseks ning kaasaskäiv pump ja voolik
* 2 udunõidusega pärgamenti
*Kapteni kambrist kaks kirstutäit vask- ja hõbemünte, väärtusega 320 kulda
*Röövlilaeva lipud ja logiraamat+ 2 rüüstatud laeva lipud
(ligikaudne väärtus kollektsionääridele 500 kulda)
-----------------------------------------------------------------------------
Pääle seda kui me tolle Wampiiri Elea vanarauaks lõime, arvasin, et nüid ehk saab rahulikult purjetada. Adhirmi silmad juba kilgendasivad gnuumipoeste jäergi ja mina tahtnuksin rahus omi polte poleerida. Aga kus sa sellega, Elu käüb ikkalugu isewärki teid müeda, ja sestap hakkas varsti kellelegi meist silma üeks jube asi: Piraatide Plagu.
Piraatide laiv keeras aga õkva meite pääle nagu tuli oleks püksas põllõnu. Me proovisime eest ära seilata, aga nonde küna oli kiirem. Peagi ollid nad meil selgas nagu marupeni Sharn Inquisitori posteljoni tagumikus, no kuidagi lahte ei saanüd.
Siis hakkas aga nooli lendama, igasugut sorti - suuri, väikseid ja noid rakette kah, mis öösiti kenad kaeda on, aga päival päämiselt su laival purjed põlema panevad, kui sa kibedasti pageda tahhad. Estragon Wana Sõbber olli kah merrehaige, süetis ainult kalu päiv otsa, polnud tast võitlejat ega miskit, hea et hing sisse jäi. Hea et tuu uus poiss Stamina abiks tuli, tõsi küll, püeksata, aga see-eest suure harpuuniga!
Piraatide kõmmutamise pääle läkski üks puri põlema. Ma sain ka ühe ballistanoole kerre, hea lops oli, aga ma ju mithrilist tehtud, virutasin paar hääd sõõmu õli sisse et õhk nii volilt august sisse-välja ei käuks ja olli jälle korras. Hakkasime raipeid vastu laskma, mina muudkui nikerdasin tulinooli ja proovisin nende purjesid süüdata. Paar korda ei õnnestunud, aga siis üks läks sellise kärinaga tuhaks, et lausa lust vaadata. Lassime neil kõik purjed puha põlema ja tahtsime juba järele tõmmata, aga siis sääl vist mingi võlurimoodu mees loitsis suure udu vee pääle. Mõtlesime, et mäs seal ikka, tervis alles ja üks puri ka, läheme oma teed.
Aga piraadi süeda on üks sama jälkust, haisu ja pimedust täis koht nagu orkide sõjalaagri välipeldik. Nigu paha hais olid ka nemad varsti jälle meil külje all, uued purjed uhkelt üles tõmmatud. Meie oma ühe purjega muidugi eest ära ei jõudnud, rehvisime selle kibekiiresti, et nad seda põlema panna ei saaks, ja valmistusime tapelungiks. Igaks juhuks panime neil uued purjed ka põlema. Stamina, mina ja Adhirm muudkui lasime neid vibudest näkku, lausa lust oli vaadata, kuidas ballistamehi ükshaaval iga mõne noolevalingu järel teki alla veeti. Ainult et nad tulid kohe varsti jälle üles tagasi. Kiikasime, et mastikorvis sitsis üks haamriga loitsija, ja panime talle kah parajad põrakid kirja. Poistel oli käsi lahti ja ega ma ka neile alla saanud jääda. Loitsuveli langes mastikorvist nigu küpse õun.
Piraadid sedasi kaua kesta ei saanud ja päägi keerasid nad hoopis põgenema. Aga meil olli süeda juba nii täis, et keerasime oma laiva nende omale järele, kindla plaaniga neil kõrvad kukla taha keerata. Mõlema laiva tekimehed sõudsid võidu. Meie umad ollid parembini mutiveeritut, ma küll ei tea, mida Adhirm nendega öösiti tegemas käis, aga poisid ollid nõnna ärksad aerutama nagu neil oleks pind tagumikus, mida ainult piraadikapten välla saab kiskuda.
Vaenlaste poolorkist pootsman sikutas ühe nahast londi välla ja keris selle vallale, kuigi me lassime teda nooltega ja viskasime isegi elektripudeleid. Londist hakkas mingit tuleõli voolama, mis ei tahtnud kuidagi põhja vajuda, ja pootsman pani sellele tule otsa. Olli selge, et tahavad meil laiva jala alt ära põletada.
Selle pääle võttis Stamina konksuga köie, ja viskas selle piraatide laiva külge kinni. Pootsman aga lõikas selle kohe läbi ja irvitas ülbelt. Selle pääle võttis Stamina uue konksuga köie ja viskas selle pootsmani enda külge kinni. Siis sikutas korraks mehe moodu. Seda, kas pootsman ikke veel irvitas, ku ta nägu ees põlevasse merre plartsatas, ma enamb ei nännu.
Tõmbasime kaks laiva köisipidi kokku ja hüppasime kohe piraatidele kallale. Selja tagant olli paista, et ega Krakenit enamb kauaks pole, laiv juba põles. Aga meil pold aega miskit ette võtta, tuli piraatidele ja nende koerale kopsikusse anda. Stamina oli mu nõuande kohaselt endale ogaköie meisterdanud, ja sikutas täismehi pikali nii mis ludises. Adhirm aga muudku torkis neid oma rapiiriga, nuh, kuda ma seda viisakalt ütlengi, ebamugavatesse kohtadesse, tegelinskid karjusid nagu rattal. Mina aga lajatasin neile oma suure mõõgaga, ikka laks või kaks kirja ja mees sirakil. Varsti oli nii laivalagi kui ka alumised tekid surnud piraate täis.
Korraga kõlas ülevalt suur lärm. Krakeni kapten koos uma armsa pootsmani ja laevnikega oli Estragoni ja muu väärtusliku kraami röövlilaivale kandnud, ent siis olli neile kallale hüpanud üks hirmus kuju, kõrbenud ja suitsev. Kui perra kaesime, tuli välla, et see olli tuu sama poolorkist pootsman, kes tagasi laivale roninud. Ta küll virutas valusaid lopse, aga sõjavässimus sai temast võitu, kui me teda natike lõikusime, ja ta vajus laevanurka nagu tühjakslastud põis.
Otsisime laiva läbi.
-------------------------------------------------------------------------------------------------
Oma laeva logiraamatusse kirjutas põhjaläinud "Krakeni" kapten järgmist:
Kui lahing on lõppenud, tänab kaupmees Annir kõiki enda vampiiri lummusest vabastamise ning mereröövlitega võitlemise eest. Ta lubab igale laevnikule oma hõbedakirstust kingiks 1000 hõbemünti. Samuti räägib ta pikemalt oma endisest "isandast" Eleast - üsna noorest vampiirist, kelle mõjuvõimu all ta juba üle aasta oli teeninud. Nimelt kuulus Elea mingisse vampiiride ühingusse nimega Silver Blood, mille üheks eesmärgiks näib olevat hõbeda kokkuostmine ning kuhugi ära toimetamine. Vampiir toimetas hõbedat regulaarselt Norinathi linnas asuvasse klubisse nimega Ingli pisar. Rohkem aga ei tea kaupmees midagi.
Laevameeskonna kaotused:
Kahemastiline kaubalaev "Kraken" ning 90% selle varustusest ja varudest
4 haldjat ja 2 gnoomi (surnud noole- ja ballistahaavadesse)
Piraatide laevast leitud varandus ja saak:
Piraatide kolmemastiline laev "Killer Kraker"
3 tünni värskelt soolatud kala
2 tünni hapukapsast
1/2 tünn praktiliselt äädikaks muutunud "kanget veini"
1/2 tündrit rummi hüüdnimega "Merekura"
5 kotti jahvatamata ning sõkaldega vilja
1 vanker
2 poolnälginud eeslit
4 komplekti kasutatud talupojariideid (koos kübaratega)
2 ballistat (kinnitatud laeva külge, nooled otsas)
Piraatide relvastus:
*hunnik skimitare ja mõõku, odavaid vibusid ja ambe, kergeid nahkturviseid ja väikseid kilpe. Lisaks kirstutäis muid roostes, katkiseid ja odavaid relvi.
(Kõigi relvade koguväärtus ligi 1600 kulda)
*maagiline 1d8+2 haamer (mille tervendava võlujõu mereröövlid võitluse käigus ammendasid)
*tünn põlevat segu krea tule tegemiseks ning kaasaskäiv pump ja voolik
* 2 udunõidusega pärgamenti
*Kapteni kambrist kaks kirstutäit vask- ja hõbemünte, väärtusega 320 kulda
*Röövlilaeva lipud ja logiraamat+ 2 rüüstatud laeva lipud
(ligikaudne väärtus kollektsionääridele 500 kulda)
No comments:
Post a Comment