Kui Nimer Sahmiu kokkulepitud Novembrikuu päeval Kuldse Laua kõrtsi juurde tuli, märkas ta selle ette pargitud suurt soomustatud sõjavankrit. Vanker oli pealt lahtine, kuid paksu kalevist kangaga kaetud. Masin oli nõnda kavalasti ehitud, et isegi vankrit vedavad hobused oleksid külje pealt kerge metallplaadiga kaitstud.
Taida ja Thraka olid teda juba kõrtsis pikka aega oodanud, mida ka laual olevate mõdukannude arvust näha võis. Kõrtsilaua juures oli lisaks vanameestele Taida kits, kelle kollakale karvale oli vahepeal ilmunud sini-punane sõjamaaling, ning laua all lösutas kõige suurem mäger, keda Nimer kunagi näinud oli. Koos vanameestega istus lauas noor poolhaldjas, välimuse põhjal nii 16-aastane poiss.
Taida seletas uhkelt kuid poolsosinal, et nad said koos Thrakaga läbi mingite kahtlaste tehingute ja odavalt ühe Thrane'i sõjavankri omanikuks. Lauas istuv poolhaldjapoiss oli Madjiri kasulaps Apix, ning ta rääkis Nimerile järgmise loo: Madjir, keda vanamehed Brigtuni terveksravimise eesmärgil külastasid, oli ennast kogemata ühe vänge nõiduse läbi mägraks muutnud, ning nüüd on nad teel Eldeen Reachi kuningriiki, kus peaks elama üks Madjiri tuttav druiid, kes ta tagasi inimeseks muuta võib.
Taida sõnade kinnituseks kostis laua alt inimliku kõlaga ruigamist, ning mägra kuju omandanud Madjir vaatas Nimerile otsa. Mägra ette oli tõstetud kaks mõdukannu. Ta suutis neid oma inimkäe laadeste käppadega küll suurepäraselt tõsta, kuid oma koonu tõttu oli neist joomine võimatu. Seega oli talle toodud pisike küna, kuhu ta aega-ajalt mõdu juurde kallas ning sealt siis kurvalt märjukest limpsis.
Kõrtsist väljudes selgus Nimerile, et sõjavanker on Madjir'i mööblit ja koli täis, sest tark oli otsustanud ka ise Eldeeni kolida, ning oma talu põduralt paraneva Brigtuni valve all müüki jätta. Vankris oli Madjiri ustav maagiline abiline, potsakas kõverate kihvadega rott. Samuti valvasid vankri sisemust mehe truu hundikoer ning üks must kana.
Nimer otsustas reisi vältel proovida kaupmeheametit ning lisas vankrisse 1 koti riisi ja 1 koti jahu, et need tulevikus kallimalt edasi müüa. Lisaks osteti mitme peale tündrike kohalikku viina.
Kui kõik valmistused olid tehtud, asuti suure kolinaga teele.
Taida koostas seltskonnast parema ülevaate saamiseks ka väikese nimekirja:
1) Mina. Taida. (suur võlur )
2 & 3) minu 2 tuldpuhuvat kilpkonna
4) minu sõjakits
5) Thraka, ühe jalaga veteran ja käsiammukangelane
6) Nimer Sahmiu, rändur, raamatutark ja muukija
7) Metsa Madjir, mägraks muutunud metsatark
8) Metsa Apix, Madjiri kasulaps, kellel on annet maagiale
9) Madjiri hundikoer
10) paks kõverate kihvadega rott, Madjiri võluabiline
11) Madjiiri must kana (võitlusoskus kaheldav?)
12,13,14) Minu, Thraka ja Nimeri hobused
15) Nimeri vana eesel
Kokku 15 seiklejat.
Peatselt võisid vaprad rändurid oma seikluste kohta lugeda uuest ajalehest nimega "Ägge Külajutud" mis sõjaraskustele vaatamata Eberronis ilmumist alustas. Rännaku keskel jälgisid nad imestusega lehe ilmumise arengut. Nimelt esines lehe toimetuses sisemisi probleeme, ning pidevalt korjati ajalehe valmisnumbreid müügilt ära ja asendati uutega. Ränduritel õnnestus esialgu säilitada küll üks ajalehe rariteetne esinumber, kuid peatselt läks isegi see kaduma. Võis vaid spekuleerida, kas Thraka oli haruldase üllitise lähimas asulas viskipudeli vastu vahetanud, või olid selle vankrist pihta pannud ajalehe agendid, kes kuulujuttude kohaselt mustades kostüümides ja öösel tegutsedes kõikjal ajalehenumbreid ringi vahetasid. Igatahes siis, kui seltskond oma soomusvankril viimaks Thrane'i vägede poolt okupeeritud Lathleer'i linna lähedal olevas Lathbroti külas peatus, olid neil olemas järgmised "Kylajutu" ajalehed:
Taida ja Thraka olid teda juba kõrtsis pikka aega oodanud, mida ka laual olevate mõdukannude arvust näha võis. Kõrtsilaua juures oli lisaks vanameestele Taida kits, kelle kollakale karvale oli vahepeal ilmunud sini-punane sõjamaaling, ning laua all lösutas kõige suurem mäger, keda Nimer kunagi näinud oli. Koos vanameestega istus lauas noor poolhaldjas, välimuse põhjal nii 16-aastane poiss.
Taida seletas uhkelt kuid poolsosinal, et nad said koos Thrakaga läbi mingite kahtlaste tehingute ja odavalt ühe Thrane'i sõjavankri omanikuks. Lauas istuv poolhaldjapoiss oli Madjiri kasulaps Apix, ning ta rääkis Nimerile järgmise loo: Madjir, keda vanamehed Brigtuni terveksravimise eesmärgil külastasid, oli ennast kogemata ühe vänge nõiduse läbi mägraks muutnud, ning nüüd on nad teel Eldeen Reachi kuningriiki, kus peaks elama üks Madjiri tuttav druiid, kes ta tagasi inimeseks muuta võib.
Taida sõnade kinnituseks kostis laua alt inimliku kõlaga ruigamist, ning mägra kuju omandanud Madjir vaatas Nimerile otsa. Mägra ette oli tõstetud kaks mõdukannu. Ta suutis neid oma inimkäe laadeste käppadega küll suurepäraselt tõsta, kuid oma koonu tõttu oli neist joomine võimatu. Seega oli talle toodud pisike küna, kuhu ta aega-ajalt mõdu juurde kallas ning sealt siis kurvalt märjukest limpsis.Kõrtsist väljudes selgus Nimerile, et sõjavanker on Madjir'i mööblit ja koli täis, sest tark oli otsustanud ka ise Eldeeni kolida, ning oma talu põduralt paraneva Brigtuni valve all müüki jätta. Vankris oli Madjiri ustav maagiline abiline, potsakas kõverate kihvadega rott. Samuti valvasid vankri sisemust mehe truu hundikoer ning üks must kana.
Nimer otsustas reisi vältel proovida kaupmeheametit ning lisas vankrisse 1 koti riisi ja 1 koti jahu, et need tulevikus kallimalt edasi müüa. Lisaks osteti mitme peale tündrike kohalikku viina.
Kui kõik valmistused olid tehtud, asuti suure kolinaga teele.
Taida koostas seltskonnast parema ülevaate saamiseks ka väikese nimekirja:
1) Mina. Taida. (suur võlur )
2 & 3) minu 2 tuldpuhuvat kilpkonna
4) minu sõjakits
5) Thraka, ühe jalaga veteran ja käsiammukangelane
6) Nimer Sahmiu, rändur, raamatutark ja muukija
7) Metsa Madjir, mägraks muutunud metsatark
8) Metsa Apix, Madjiri kasulaps, kellel on annet maagiale
9) Madjiri hundikoer
10) paks kõverate kihvadega rott, Madjiri võluabiline
11) Madjiiri must kana (võitlusoskus kaheldav?)
12,13,14) Minu, Thraka ja Nimeri hobused
15) Nimeri vana eesel
Kokku 15 seiklejat.
Peatselt võisid vaprad rändurid oma seikluste kohta lugeda uuest ajalehest nimega "Ägge Külajutud" mis sõjaraskustele vaatamata Eberronis ilmumist alustas. Rännaku keskel jälgisid nad imestusega lehe ilmumise arengut. Nimelt esines lehe toimetuses sisemisi probleeme, ning pidevalt korjati ajalehe valmisnumbreid müügilt ära ja asendati uutega. Ränduritel õnnestus esialgu säilitada küll üks ajalehe rariteetne esinumber, kuid peatselt läks isegi see kaduma. Võis vaid spekuleerida, kas Thraka oli haruldase üllitise lähimas asulas viskipudeli vastu vahetanud, või olid selle vankrist pihta pannud ajalehe agendid, kes kuulujuttude kohaselt mustades kostüümides ja öösel tegutsedes kõikjal ajalehenumbreid ringi vahetasid. Igatahes siis, kui seltskond oma soomusvankril viimaks Thrane'i vägede poolt okupeeritud Lathleer'i linna lähedal olevas Lathbroti külas peatus, olid neil olemas järgmised "Kylajutu" ajalehed:
No comments:
Post a Comment