Thursday, August 30, 2007

Sessioon IX

Seltsilised naasevad maapinnale, et end ravitseda. Väljas paistab päike ja on keskpäev. Lachlan ning Borlander lähevad toitu otsima ning leiavad hobustele rohtu ja terve pinutäie söödavaid samblikke, millest piisaks reisiseltskonnale päevaks. Tühja kõhu eest hoolt kantud, proovitakse enne õhtut veel üksteise haavu siduda, kuid väsinud käed head sidet ei seo. Otsustatakse magama minna.

Hommikul teeb Sikomor kavala näo pähe ja kutsub kõik laulma. Peale tunniajast harjutamist (druiidikeel ei veere just kõige libedamalt üle huulte) kukuvad kõik valju häälega joiguma. Sikomor on tulemusega rahul ning kõik lauljad tunnevad, kuidas nende haavad tavalisest kiiremini paranema hakkavad. Iga tunni möödudes tunnete end veidi paremini, seletab Sikomor naeratades, ja laulu mõju kestab 12 tundi. See teeb kõigil meele heaks ning tehakse plaan mõningatest haavadest hoolimata taas käike uurima minna.

Selgub, et maa all on terve pikk käigustik. Peatselt kuuldakse labidamatse, nagu keegi kaevaks eespool kohmakalt. Blade kahtlustab kaootilise kaevamisrütmi järgi ebasurnuid, teised on kõhklevamad. Mary hiilib õlilampi kõrgel hoides ees ning peatselt ilmuvadki pimedusest nähtavale 3 zombit.

Kolmest ebasurnust vaid üks märkab selja tagant lähenevaid seiklejaid. Küll aga jäävad ebasurnud kahe silma vahele Borlanderile, kes nokib nina ega pane midagi tatikollist suuremat tähele. Blade ründab uljalt, mõõk ees. Paraku löök ebaõnnestub, ning mõõk mattub pidemeni zombi kõhtu, kust seda niisama lihtsalt välja ei saa. Blade'ile tuleb kitsukeses käigus appi Borlander, Maryo näitab võitlejatele valgust ja teised hoiavad tahapoole. Borlander teeb enda ees seisva zombi vastu tabava löögi, kuid too isegi ei vaaru. Ent Blade'i lahinguõnn pöördub - ta tõmbab mõõga välja nii hästi, et lõikab zombi küljest lausa tüki ära. Zombi küll lööb teda riivamisi, ent siis on Blade'il oma hirmsuur tera kindlalt käes ning juba esimesest löögist variseb kõhuhaavaga zombi kokku. Blade keereb löögi õhus ringi, nii et see tabab veel teistki zombit, kes samuti pooleks lööduna käigu põrandale variseb, kuid jalgade kaotusest hoolimata ebaõnnestunult Blade'i jalgu pureda proovib. Kolmas zombi siseneb samuti madinasse, kuid virutab labidaga nii ebaõnnestunult, et tabab hoopis poolekslöödu jalgu. Borlanderi mõõk ei leia samuti zombiliha, kuid Blade on just hoo sisse saanud - hirmsa hoobiga purustab ta maasroomava zombi pea, nii et ajumäda pritsib laias kaares. Löögikaar ei leia aega peatudagi - see tabab viimase zombi keha, kes tõstab kaitseks labida. Blade'i mõõk läbistab tohutu hooga nii labida kui zombi.

Käik osutub tupikuks ning seiklejad pöörduvad harunemiskohta, et teist käiku uurida. Peatselt seisab nende ees võimas metallnaastudega panustatud uks. Maryo saadetakse ust proovima, ning kõrva vastu ust pannes kuuleb ta teiselt poolt haldjalaulu. Keegi näikse teiselpool ust kõiksugu pidusöökidest laulvat. Koos avatakse uks ning seltsiliste silmad kummuvad hämmastusest - suurevõitu, soolatud laipadest täidetud riiulitega ääristatud toa keskel on kaks raudpuuri, ühes neist laulab heast-ja-paremast suurim metshaldjas, keda seltsiliste silmad kunagi tunnistanud on. Teises lösutab kõigi hämmastuseks pimedas helendav laama!

Haldjas näeb ilmselgelt näljast nõrkenud välja, mööda ta lõuga jookseb maitsvatest söökidest laulmisel tekkinud ilanire. Lachlanil hakkab kannatavast kaashaldjalisest hale ning ta viskab puurielanikule paraja peotäie söödavat sammalt, lisades sõbralikult irvitades:"Näe, näri muru!". Maryo tunnustab muru närivat tegelinskit lähemalt ning tunneb ära Eberroni kandjate lihtliikme Blacklighti. Selgub et õnnetu seikleja on juba viis päeva puuris istunud, peale seda kui ta kinni nabiti. Küsimuse peale, et kuidas ta siia sattus, vastab puuriskükitaja, et ta on missioonil - peab toimetama sellesinase maagide poolt aretatud helendava laama Brelandi kuningakotta. Maryo päästab nii haldja kui laama puuridest. Samast ruumist leitakse ka Blacklight seiklejavarustus, ent kaotsi on läinud tema relv, pikk ogaline kett.

Ruumist viib välja kaks veel uurimata ust. Seiklejad proovivad esimest, mis
avaneb probleemideta. Sees on näha tuttavlike soolatud laipu ning veel üht raudpuuri toa keskel. Puurisolija näib olevat tükk aega tagasi nälga surnud. Surnute vastu ettevaatlikult meelestatud Blade liigub puuri juurde ja tonksab laipa lapiti mõõgaga pähe. Midagi ei juhtu. Blade tonksab kõvemini. Kolju annab järele ning pea vajub lömmi. Kui juba, siis juba, mõtleb Blade ning virutab mõõgaga hoobi, et laiba pead maha raiuda. Lachlani keelava karjatuse peale suudab Blade mõõga enne peatada, kui pea maha raiutud saab. Küsivalt vaatab ta Lachlani poole. Lachlan seletab: surnute rüvetamine võib nad ebaelule äratada!

Seda kuuldes Blade võdistab end ning asub otsustaval näoilmel lisaks puurisolijale ka teisi toaslebavaid laipu dekapiteerima. Lachlan laksab endale ärritatud näol vastu laupa: see et neil pead pole, ei tähenda, et nad ebasurnuteks ei võiks muutuda! Blade mõtleb veidi Lachlani sõnade üle järele ning jõuab lõpuks selgusele. Loomulikult! Pool tööd veel tegemata - peab raisad pooleks ka raiuma!

Lachlan jälgib resigneerunud ilmel, kuidas Blade'i tera hoolikalt ebasurnud nende jalgadest lahutab - ega saa põrgulistel lasta meile omil jalgel järele jalutada, seletab Blade õhinal suure lihunikutöö kõrvalt. Kui seltskond edasi liigub, jääb neist maha hunnik hoolikalt tükeldatud ning soolatud laipu. Nagu voblafilee, mõtleb Blacklight näljaselt.

Järjekordset käiku uurides komistatakse taas ebasurnu otsa - sedakorda on tegu kirkaga varustatud luukerega. Lachlanilt laenatud sau käes, asub Blacklight luukerele näitama, kuidas Luukas õlut teeb, rabades ebasurnut löögiga, mis paneb viimasel kondid ragisema. Luukerel aga on ses suhtes omad plaanid. Kirka tabab Blacklighti nii, et tal silmist sädemeid lööb. Blacklight aga paneb vapralt peapööritusele vastu ning langetab saua teist korda veelgi tugevama hoobiga. Luukere põrmustub.

Blacklight headest võitlusoskustest vaimustuses seiklejad proovivad tema haavu ravida, kuid see ei õnnestu kellelgi. Peale mitut ebaõnnestunud katset hakkab Blacklight juba halvasti prepareeritud muumiat meenutama. Sikomor ohkab ning vallandab kergeid haavu raviva loitsu. Liigutakse edasi.

Sedakorda leitakse 2 luukeret, kes näivad valvavat maa-alust sissepääsu käigustikku. Igal juhul on nende seljad seiklejate poole, mida viimased agaralt ära kasutavad. Blacklight ja Blade tormavad neile kõrvu peale, ning lugu jääb lühikeseks - mõlemad ebasurnud pilbastuvad ründajate esimeset löögist. Lachlan järeldab, et seda käiku pole mõtet edasi uurida ning aeg on leida uus haru.

Uus haru toob kaasa uued üllatused. Esiteks leiab Maryo luugilõksu, mis tal õnnestub kinni kiiluda, nii et seiklejad muretult üle pääsevad. Maryo jätkab lõksude otsimist, kui märkab äkitsi, et käik eespool otsekui laieneks. Ettevaatlikult läheneb ta süvikule käiguseinas, mis näib olevat prügi täis. Seltsiliste õhutusel asub ta prügi läbi tuhlama, lootes midagi huvitavat leida. Ja midagi huvitavat ta tõepoolest leiab - äkitsi vaatab ta otse silmadesse hiiglaslikule, poni mõõtu ämblikule! Ehmatusega ei oska ta muud teha, kui putuka suunas oma sädelevaim naeratus saata. Hämmastaval kombel näitab ämblik selle peale Maryo suunas ülimat sõbralikkust välja ning jätab kangestunud naeratusega rogue'i hammustamata. Selle asemel sibab ta pikkade karvaste jalgade tümpsudes hoopis Lachlani poole, kes leiab peagi oma privaatpiirkonnast innukad lõugkobijad, mille tagant teda vaatavad kaheksa selgelt kiindunud silma! Tumehaldjas ei kaota külma närvi, kükitab maha ning kõnetab hiiglaslikku putukalist nagu oma lemmikkoera: "Siia, kutsa-kutsa!". Ämblik on ilmselgelt vaimustuses. Teised vaatavad asjade kulgu sulaselges hämmelduses pealt, kuni Lachlan lõpuks neile halastab:"Ämblikusõbrastaja-skepter jäi ju minu kätte!" Prügist sibavad välja ka kaks pisikest ämblikupoega, kellest üks ronib hiiglaslikule ämblikule selga, teine aga hoopis Lachlani säärt mööda üles. Lachlan võtab pisikese ettevaatlikult pihku ning asetab ta ema turjale, olles ilmselgelt otsustanud, et mürgised elukad soojätkamiselundite läheduses on risk, mida ta võtta ei soovi.

Ämblikud hoiavad end Lachlani kõrvale nagu koerad ning koos liigutakse edasi. Taas kostab eestpoolt kopsimist ning taas lööb Blade'i mõõk hingekella ühele kirkaga kaevandanud luukerele. Atraktsioonid aga ei lõppe ning Maryo leiab kõige ebameeldivamal viisil eespool oleva ukse külge kinnitatud pealuukujulise lõksu, mis tulistab käigusliikujate pihta mürgitatud ammunooli. Noolt välja kiskudes peetakse plaani. Maryo meelitab lõksu tulistama, samal ajal kui Blacklight ja Blade kiiresti ukseni jooksevad ning lõksule valu annavad. Mitme hea matsu järel lakkab mehhanism töötamast.

Ukse tagant leitakse tõeline porno- ja snuffikollektsioon. Maalid, vaibad, keraamika, kujud - kõik on täis tapmist, sugutamist ning tapmist JA sugutamist kujutavaid stseene. Siililegi selge, et Vanguardi kantsi surnumanaja on siia oma puhketoa teinud. Blade ei saa oma silmi ühelt eriti eksplitsiitselt seinamaalilt eemale, samas kui Lachlan põlglikult turtsub. Lachlan otsib maagiat, kuid midagi on paigast ära - kogu tuba näib olevat kaetud ühtlase maagilise auraga, mille asukohta on raske kindlaks määrata. Koos otsitakse tuba läbi ning muu väärtusliku kõrval leitakse ka Blacklighti ogaline kett. Koos pannakse hakkama kogu väärismetall, keraamika ning kujukesed, mis toas leiduvad. Need võtab enda kanda Blacklight, kes on tugev kui härg.

Toa keskel laiutab aga suureläbimõõduline sammas, mille küljest Maryo leiab ukse. Aardehimu saab võitud ning otsustakse uks avada. Ruumi seinad on kaetud pealuudega, lisaks paistab ka kuri altar küünaldega ja kirst. Blade avab selle ettevaatlikult ning märkab kirstu põhjas olevaid mängulabidaid, teised seiklejad üle õla piilumas. Ja siis korraga kukub uks seiklejate selja taga kinni ning kümned seinte külge kinnitatud pealuud hüppavad hüsteerilise naeru saatel oma teravaks ihutud hammastega Blade'i, Maryo, Blacklighti ning Borlanderi külge kinni! Pealuud purevad kaaslasi pikalt, enne kui õnnestub ruumi uks avada. Blacklight variseb rohketest haavadest teadvusetuna kokku. Kuid pealuud juba kaotavad hoogu, hüplevad veel natuke ringi, hammustused jäävad harvemateks ning siis lakkavad hoopis. Kaaslased koguvad end, kuid siis selgub jube tõsiasi - tuppa toov käik on kokku varisenud!

Õlilambi, tõrvikute ning küünalde valguses otsitakse kogu ala läbi. Leitakse küll üks loitsitud ning alati värske mürgitort ja liikumatu luukeresõdalane, kuid väljapääs puudub. Blade asub kaevama, kuid peatselt läheb väsinud seltskond magama.

Elusalt matmise hirmuga silmitsi seisvad seiklejad teevad järgmisel päeval kõik, mis nende võimuses, et leida väljapääsu. Kaevatakse tunde nii ühes kui teises suunas, enne kui lõpuks lossihoovis maapinnale jõutakse. Väljas tervitab rändureid 31. Augusti jahe öö.

1 comment:

Heiki said...

Mbwahahahahaaa...