XX - The great escape - hommik

Blade ärkab hommikul täis teotahet, silme ees kindel siht, et järgmisel hommikul on küla goblinite ülemvõimust valla. Esimeseks sammuks on loomulikult Blacklighti vabastamine. See on paraku keeruline ettevõtmine - Blacklight asub keset goblinite sõjalaagrit. Eelmisel ööl on Blade soopoistelt luure tellinud, nood on kaardistanud goblinite vahimeeste liikumised. Et laager asub keset stepisarnast lagendikku, on sinna raske märkmatult sisse hiilida. Arutluses soopoistega tekkis idee, et võiks valvurite traditsionaalse raja lähedusse maa sisse öösel peidikud kaevata, kust oleks võimalik ootamatult rünnata ning kuhu saaks ühtlasi ka värske laiba peita, et järgmise mööduva vahimehe silm seda ei märkaks. Nii tehaksegi ja kaks soopissi ronivad öösel värskeltuuristatud lohkudesse, tõmbavad endale kotiriide peale, kuhu siis abilised mulda ja rohtu saputavad, ning jäävad hommikut ootama.

Nüüd on veel kuidagi vaja vabaneda laagritäie goblinite soovimatust tähelepanust. Olles teadlik, mida goblinite arvates distsipliin endast kujutab, võtab Blade'i peas kuju saatanlikult kaval plaan. Ta läheb räägib lõbumaja madaamiga ning veenab teda kõneosavalt kogu küla pingutustele kaasa aitama, pannes oma tüdrukutega goblinite laagri vastasservale püsti omalaadse striptiisietenduse. See kõik ajastatakse momendiks, kui goblinid lõunat peavad ning on tavalisest loiumad.

Õigel momendil lähebki show lahti ning Blade'i rõõmuks valgub pea kogu goblinite sõjalaager etendust vaatama. Vahimehest vabanemine käib kergelt - talumeesteks maskeerunud Blade ja Sato teesklevad laagri veerel kivikorjamist, mille peale valvas goblin kohe neid eemale peletama tuleb. Vahetatakse lauseid, Blade pakub altkäemaksu, mis toob goblini löögiulatusse. Blade ründab kurjuse käsilast ootamatult, rabades peletise ühe mõõgahoobiga surnuks, niiet teistel jääb üle vaid goblini surma konstanteerida. Peidikus olevad soopoisid on aga öö jooksul täiesti kangeks ja valusaks külmunud ning ei suuda eriti midagi teha. Oiates asuvad nad tagasi lähedalasuva metsatuka poole roomama. Blade ja Sato aga jooksevad laagrisse, enne kui nad järgmise valvuri vaatevälja satuvad.

Esimeses sobivas kohas heidetakse talupojahilbud seljast ja Blade jääb lootma sellele, et tänu ohtratele külastustele ei tekita tema viibimine laagris ülemäärast kahtlust. Liigutakse Blacklighti asukoha suunas. Viimane on vahepeal sõjakilpkonna jaoks mõeldud tarandikku kinni aheldatud. Õnneks saab ta kilpkonnaga suurepäraselt läbi ning veenab looma enda ketti purustama. Teisel katsel ongi vapper võitleja vaba. Blacklight proovib sõjakilpkonna veenda, et too läheks oma lapsepõlvelagendikku otsima, kuid paraku see ei õnnestu. Alternatiiviks ei jää üle muud, kui kilpkonnale unerohtu anda ja loota, et see hoiab ta hilisemast võitlusest väljas. Blacklight hindab, et unerohi hakkab mõjuma tunni aja pärast, kella 2 paiku päeval ning kestab 7ni õhtul. Kilpkonnaga hüvasti jätnud, hiilib Blacklight Blade'i ja Sato suunas, kes talle eemalt juba viipavad.

Laagriserval on striptiisietendus lõppenud, ning esimesed goblinidki juba paistavad eemalt. Seltsilised proovivad vaikselt telkide varjus minema hiilida. Blacklightil see õnnestubki, ent Blade ja Sato jäävad silma kahele uudishimulikule goblinile, kes võõrad kohe seisma käsutavad. Blade ja Sato manööverdavad end enne peatumist vaiksemasse, kolmest küljest telkidega piiratud mulku ning asuvad siis goblinitega läbi rääkima.

Goblinid ei näi rahužestidest ja inimkeelsest seletamisest väljagi tegevat, ainult vihastuvad. Siis astub üks neist Blade'i ligi ja lööb teda rusikaga näkku. Selle peale saavad viimase piirini pingul närvid Blade'i kainest mõistusest jagu ning hetke pärast pritsivad liikumatud goblinite kehad juba võitlejate jalge ees verd välja. Kõrvaltelgist kostub kolinat, nagu keegi oleks midagi maha pillanud. Nüüd hakkab Blade'il ja Sato'l kiire. Goblinite kehad kahmatakse turjale ning transporditakse kiiresti kohta, kuhu viimati talupojahilbud maha jäid. Laipadele tõmmatakse talupojariided selga, surutakse õlgkübarad kõvasti pähe ning haaratakse neil õlgade alt, justkui oleks tegu väsinud sõpradega. Sel kombel jalutakse laibad rahulikul, mõõdetud sammul laagrist eemale, lootuses, et nägijad selles pildis midagi väga ebatavalist ei märka.

Korraga peatab seiklejaid eemalt kostev piuksuv goblinihääl, mis nõuab: "Kes te olete?" Ümber pöörates on näha goblinijõmpsikat. Blade haarab vaba käega taskust peoga vaskmünte ja pillub need kaarega noore goblini poole. Too korjab need hoolikalt üles ja jookseb taas nüüd juba veidi kaugemale jõudnud kummalisele seltskonnale järele: "Mida te siin teete?" Blade kaalub korraks ka jõnglase eluküünla kustutamist, kuid ei taha riskida võimalusega, et see leiab aset laagrit patrulliva valvuri vaateväljas - ei jää muud üle, kui jõnglane ära osta. Jõnglane küsib kuldmünti, Blade aga peab seda jultunuks ning viskab hõbemündi. See näib noorukit rahuldavat ning viimane sibab rahuloleva näoga oma teed.

Kergendatud ohe pääseb Blade'i huulilt, kui nad lõpuks ülbuse tõttu elu kaotanud goblinite laibad metsaserval seljast heidavad, soopoistele peitmiseks. Blacklight on neid seal juba mõnda aega oodanud. "Ja see on alles algus...", sõnab Blade Blacklightile ogaketti ulatades. "Talupojad on valmis."

Ees ootab pikk ja verine päev.

Art - Blade Prepares Himself for Battle

Keepers of Eberron

XIX - Vaikus enne tormi

Võitlusest goblinitega suutis pageda vaid LaLa. Blade ja Blacklight seotakse kinni ning toimetatakse sõjapealiku telki, kus neid juba ootavad ülimalt ebamugava väljanägemsiega raudpuurid. Mööduvad mõnedkümned minutid goblinite valve all, kuni telki siseneb Bashka. Šamaan pakub Blacklightile võimalust ellu jääda, kui too ta kilpkonna siiski terveks ravib.

Üllatuslikult ilmuvad telgi ette koolmeister, paladin Aotost ja Ponstin päikesepreester, kes korraldavad paraja stseeni, väites, et Blade'i näol on tegu Thrane'i eriagendiga, kel täitsa tähtis ülesanne. Ei kulu kaua enne kui Blade'ile tuuakse tema varustus tagasi, ainult relvad on müstilisel kombel "kaotsi" läinud. Blacklighti ent ei suudeta puurist välja rääkida.

Blade asub kohe planeerima Blacklighti vabastamist ja suuremat revolutsiooni. Viimase tarbeks sõlmib ta lepingu kohaliku relvakaupmehega, kes broneerib kõik oma relvad Blade'i tarbeks, kokku 40 terarelva ja 20 vibu laskemoonaga. Blade pühendab ka Aotosti, Sato, Ponstini ja Halawani oma plaanidesse. Selgub, et külas on 100 teovalmis relvastatud meest, kes on kõhklemata nõus vihatud paharettidele vastu astuma. Koos loodetakse leida lisajõude orjalaagrist orjad vabastades ning seejärel juba vangilaagrit rünnates. Vangilaagris on ka tublisid, treenitud sõdalasi, kelle abi goblinite sõjalaagri ründamisel hädavajalikuks osutub.

Sel ajal kui Blade ülestõusuks valmistub, ravib Blacklight sõjakilpkonna ning loob temaga head suhted, uurides kilpkonna nooruse ja tema isanda Bashka kohta välja palju põnevat infot - selgub, et kilpkonn on läbi mingi ebahariliku maagia nii suureks kasvatatud, ning Bashka kasutab tema taltsutamiseks mingitsorti sõbrastamise-loitsu. Kilpkonnale aga sõda ei meeldi, ning ta läheks palju parema meelega "koju", milleks on ilmselt tema noorepõlve mängumaad. Blacklightil küpseb plaan Bashkast vabaneda ning hiiglaslik kilpkonn koduteele saata.

Küla on ähvardavalt vaikne kui meri, mööda mille muidu siledat pinda sööstavad üksikud vettkurrutavad tuule-iilid, andes märku peatselt lähenevast tormist.

Session XVIII: No Sleep Till Sharn

(map: the journey so far)


Blacklight was slowly finding that he had no use for Crossot whatsoever.

He may have been glad to finally get out of Marketplace, but this little village in what used to be Breland's borderlands was not much improvement. Centered around a whorehouse and a temple, it had recently acquired some new sights: a slave market, a couple goblin camps, and most importantly - a prison camp, where some two hundred captured Breland soldiers were forced to grow shitroot, a goblin "delicacy".

It took all of Blacklight's moral fortitude to not leave the humans to their own fate. They didn't seem to be in any immediate mortal danger, and Thrane's alliance seemed to be playing fair in this war. But Blade was determined to free the captives, and Blacklight begrudgingly agreed.

The adventurers now found themselves in a pub, again. Blade pointed out a suspicious person in a hooded cloak - always a sign of trouble - watching them. Blacklight grabbed a couple of beer steins, walked over, and offered the observer a drink.

The half elf chap turned out to be Halawan, a poet belonging to House Phiarlan, and no friend to kingdom of Thrane. Blacklight had hoped he would be a fellow Keeper of Eberron - stranger things have happened recently - but he was simply another adventurer, unhappy with the way things were going in Crossot. From what he'd said, there were more people around who were ready to do something about the goblins.

But it would not be easy. The garrisons of goblins and hobgoblins in town numbered around a hundred and twenty in total. If the captives could be freed, it would be a decent fight; two hundred trained and motivated Breland soldiers, plus a couple dedicated fighters, a paladin, a bard(?), and whoever else they could find in the village - that was a force to be reckoned with. The adventurers had already eyed the local arms merchant's stand for potential expropriation...

The biggest problem was the goblins' heavy weapon - a dragon turtle. Having visited the local bookstore and acquired some books about poisonous swamp plants (and let's face it, most of the plants in that swamp are poisonous), and booklets about turtles and goblins, Blade and Blacklight enlisted the help of the local schoolmaster to have a closer look at the beast.

The beast, while still formidable, was looked drowsy and ill. Despite everything, Blacklight was still an animal doctor, and he didn't think the turtle would harm someone who had nursed it back to health - and it would not be too fond of the goblins, after all.

It is with this in mind that he called up an important-looking goblin and asked if he'd wanted the turtle taken care of. The goblin seemed more interested in LaLa, offering 400 gold to take her off the wood elf's hands, but that was not likely. Eventually the goblin told them that the turtle belonged to the camp shaman Bakshu, and that's who they needed to see.

By this time, Blacklight was in a rotten mood. The shaman agreed to listen to the adventurers, but was sceptical about the animal doctor's abilities. Blacklight agreed to a test, expecting another kitten, but the goblin magician had another idea. When Blacklight saw a sudden throwing knife barely missing LaLa, he was having none of it. With terrifying speed, his spiked chain wrapped around the shaman's legs, tripped him, and tore a gouging wound across his body. Yes, they were in an enemy camp; yes, he was attacking their leader; but the bastard had almost injured his llama!

The two of them were immediately surrounded by angry goblins looking for revenge, while the shaman crawled back to his tent. Blade signaled for total defense, and started to explain to attacking goblins the reasons behind this attack. He did so with some success, as 2 out of the 17 goblins turned non-hostile. The adventurers yelled loudly for the hobgoblin they had previously spoken to, in the hope that he would understand their plight. But the hobgoblin seemed to be a bit hard of hearing, if not quite deaf, for the two fighters put up with goblin attacks for a whole of four rounds without making an attempt to strike back. It was a funny sight in its own right, because the small goblins seemed utterly unable to hit the adventurers - they tripped over themselves, shot each other with arrows and looked otherwise about as harmful as a bunch of mean-minded mice.

In the middle of small angry (angry mostly at their own incompetence, one could say) goblins, objecting screams of Blade and LaLa's cry of danger, Blacklight suddenly felt that his body became stiff and he couldnt move! After numerous stabs and cuts, the goblins pulled him down, making him fall like a giant tree, and piled over him like angry ants, or mice, so to say. The hobgoblin leader arrived just in time so Blade could surrender.

XVII: La rèsistance

Rong teeb oma esimese peatuse Fort Lighti nimelise väikelinnuse juures, mis on värskelt Thrane ja Darguuni poolt Brelandi käest vallutatud.. Blade ja Blacklight ei viitsi kaupmehega turule minna ja jäävad rongi juurde. Peagi haagitakse rongile juurde üks vagun, mis näib olevat kiiresti konverteeritud vangide vedamiseks. Vagunis näib olevat umbes 10 Brelandi päritolu vangi, keda valvavad 4 hobgoblinitest valvurit. Sõbrad otsustavad vangidelt infot hankida ja Blacklight juhib valvur-hobgoblini tähelepanu kõrvale, samal ajal kui Blade vange küsitleb. Kumbki ei saavuta oma ettevõtmises mingit arvestatavat edu, uusi infokilde ei lisandu.

Järgmine peatus on Swordkeepis. Vestluses õllemüüjaga selgitab Blade välja, et Swordkeepis peatub orkide eliitväeosa. Rong sõidab edasi, jõudes südaööks Hatherilli. Väsinud seiklejad ei viitsi vagunist lahkuda ning norskavad edasi, kuni neid äratab ebameeldivalt vali koputus uksele, misjärel avatakse kupeeuks. Ukse taga seisab kaks kaupmehe sõjakstaotut ja mingi väike tundmatu tegelane mustas ürbis, kes süüdistavad ehmunud seiklejaid oma kaaslase mürgitamises ning nõuavad, et Blade ning Blacklight oma relvad maha maha paneksid ning nendega kaasa tuleksid.

Sellistest ultimaatumitest aga ei taha rännukaaslased kuuldagi, ning peatselt haaratakse relvad kätte. Sõjakstaotud ründavad esimestena, üks neist suudab Blade'i haavata, kuid Blacklight vastab vihase ketisoologa, tõmmates kurjami põrandale pikali ning sooritades kriitilise löögi, mille tagajärjel sõjakstaotu pea plahvatab. Teine sõjakstaotu hakkab vihase rünnaku tagajärel kobistama ning pillab ebaõnnestunud rünnaku tagajärjel oma kilbi sootuks. Ka kuju mustas lööb lahingusse sekka, kuid tal ei õnnestu kedagi tabada. Peatselt jääb ka teine sõjakstaotu liikumatult lamama. Seistes silmitsi kahe vihase sõdalasega, proovib tundmatu pahalane pageda, saades siiski enne ohutusse kaugusesse jõudmist riivava löögi Blade'ilt. Rabelemise käigus langeb tema näokate ning paljastub goblini nägu.

Eberroni kandjad tormavad talle järele, ning jõudes vagunist välja, näevad, et viimane on ronimas vagunikatusele. Blade sooritab löögi, kuid ei taba taas. Blacklightil aga õnnestub kenasti oma kett kurjami jala ümber mässida ning ta hooga redelilt alla sikutada. Kurjam tabab kukkudes Blade'i nagu halb pilge, lüües talle muhu pähe, enne kui vagunite alla veereb ja seiklejate meelehärmiks on pimedusest kuulda kaugenevat valukarjet, mis märgib, et lurjus jäi ellu. Sitta kah, mõeldakse omavahel, ning siis minnakse kaupmehe käest aru pärima.

Kaupmehe uks on aga odaga blokeeritud. Märgid viitavad sellele, et kaupmees võib samamoodi ohver olla. Tuppa tungides selgitataksegi kiiresti välja, et just nii ongi. Kaupmees tõttab sõjakstaotutelt selgitusi küsima, viimased aga ei oska oma käitumist selgitada, rääkides sellest, kuidas võõral oli olnud väike, armas ja rääkiv hammasratas, mis endast lihtsalt väga usaldusväärse mulje oli jätnud. Siin oli vast mingi maagia mängus, arvab kaupmees ise.

Koos otsitakse läbi võõra kupee, mis oli otse seiklejate oma vastas. Ruumist laest leitakse peidus kükitav musta värvi koerasuurune konn, kes kohe ka manalateele saadetakse.

Järgmisel hommikul jõutakse suuremasse linna Crossotisse. Esimene asi reisikaaslaste meelel viib nad otseteed bordelli "Kepslev haldjas" , kus Blacklight pakub müüa kalleid kangaid, mida ta Marketplace'ist alates kaasas on kandnud. Bordelli madaam ei taha vedu võtta, kuid siis argumenteerib Blade kangaostuvajadust nii sõnaosavalt, et madaam ostab hea meelega 750 GP eest kõik kangarullid ja pakub kauba peale veel assortii lõbutüdrukuid, kelle hulgast seiklejad endale üheks ööks kaaslase võivad valida. Valik (valiku hulgas on ka liikumatult lebav naine, kelle Charisma on 1!) on siiski keeruline, kuid lõpuks otsustavad kaaslased mõlemad ühe ja sama haldjaneiu kasuks. Blade peatub mõttes oma eelmise öö kasinal lahinguosavusel, krimpsutab kulmu ja lubab Blacklightile eesõiguse. Blacklight saabub peatselt tagasi väga rahuloleva ilmega, mis sest, et mees näeb välja sama higine ja väsinud nagu oleks ta hobusega võidu jooksnud. Blade siirdub ka üles oma osa järele, enesekindlusest pakatamas. Siis aga tabab teda taaskord õel saatus, kui tema etteaste crit failib :P

Peale seda ettevõtmist siirduvad üks rahuloleva ja üks mitte eriti rahuloleva näoga seikleja küla peale infot koguma. Räägitakse lähemalt Aotosti, Silver flame'i templariga, kes seletab Thrane'is tekkinud ususkisma tagamaid ning ka kohalikke olusid. Mõnevõrra targematena võtavad kaaslased kõrtsis toa ning teevad õhtul aega parajaks väikese infotraalimisega. Ilmneb, et küla läheudses on vangilaager ja orjaturg, soos aga "soopoiste vabadusliikumine". Ja et goblinitel on mingi sõja eesmärgiga kasutatav hiigelelukas. Õnneliku juhuse läbi leitakse kõrtsust ka soopoiste liikumise juht, Sato. Seiklejates küpseb plaan vangid laagrist vabastada, kuid Satol pole neile kahjuks selliseid uudiseid, mida seiklejad ootasid - soopoisse on alles veel vaid kümne ringis, samas kui linna peal on oma 100 goblinit ja 20 hobgoblinit.

Agara mõttetegevuse tagajärjel jõutakse plaanini kasutada vangilaagris viibivat umbes 250-t vangi, kes on suures osas endised Brelandi sõdurid, goblinite vastu. Nüüd peab veel vaid kusagilt neile relvad hankima.

XVI: Kättemaks ei hüüa tulles >:)

Leidmata Blade'ist jälgegi, jääb Blacklight kõrtsi oma erinevatelt allikatelt sõnumeid ootama. Ajaviiteks tellib ta endale õlle, ja enne kui ta arugi saab, on ühest saanud kaks, kahest neli, neljast kaheksa ja kaheksast kuusteist. Kuusteist õlut on liiast isegi Blacklight sugusele toekale vennikesele ja poolhaldjas kukub kopsti! ära. Mõne tunni pärast ärgates palub kõrtsmik tal viisakalt lahkuda, viidates ruumipuudusele. Blacklightil ei jää üle muud, kui purjakil peaga end Abo, relvaturu kärumehe juurde navigeerida, lootuses sealt öövarju leida. Abo lööb alguses suurest rõõmust käsi kokku, ent siis jõuab temani Blacklightist emaneeruv alkoholilõhn. Kuid Abo on mõistlik mees, annab Blacklightile teki ning pange kaasa ja saadab ta ööseks talli.

Blade jõuab vahepeal öö varjus tagasi viimatise lõkkeplatsi juurde. Seal valitseb tühjus. Oskamate midagi muud teha, läheb ta ainsa tuttava juurde Turul, kelleks on nõid. Südaöö on juba ammugi möödas ja nõid, kes on oma teenri poolt magusast unest üles äratatud, kohmab Blade'ile mõningate noomitussõnade kõrvalt, et Blacklight läks tema juurest viimati kõrtsu poole. Blade tänab ja tormab kõrtsi otsima. Kohapeal muidugi ilmneb, et Blacklight veetis tõesti suurema osa päevast siin, siis aga kakerdas purjakil olemisega minema, kes teab kuhu. Ja tube siin ka pole. Blade'il ei jää üle muud, kui jätta Blacklightile sõnum ja leida üles Turu teine kõrts, Ka seal pole tube. Jäädes silmitsi ööpimeduse ja uue võimaliku inimröövistsenaariumiga, pakub Blade kõrtsi tallipoisile kopsakat altkäemaksu, et saaks tallis ööbida. Tallipoiss oskab kaubelda, ja nii maksabki priima koht latris õlgede vahel Blade'ile lõpuks tervenisti 10 kuldmünti.

Blight ärkab hommikul oma joomaunest, selge nagu ... noh, suvehommik. Ei mingeid järelmõjusid. Poolhaldjas kiidab mõttes oma kangelaslikku metabolismi. Lootuses kuulda uudiseid Blade'i saatuse kohta, läheb ta alustuseks nõia juurde. Nõid on just ärganud ja taaskord Blacklighti nähes maruvihane, sõimates tal näo korralikult täis - käivad siin kordamööda mind üles ajamas nagu mingid kiimas kassid, kes ei jaga midagi ei ninast ei sabast! Nagu mingi halb muinasjutt, kord on Blade kaotsis, siis jälle Blacklight kaotsis, ja mina kurask pean siin öösiti teid kokku juhatama nagu mingi saadanase kosjamoor! Blacklight vangutab süüdlaslikult pead ning nõid leebub mõnevõrra, juhatades ta samasse kõrtsi, kus Blacklight eile jõi. Sinna jõudes saab ta koheselt kätte sõnumi, mille Blade talle jättis, ning tõttab sõbra jälgedes Turu teise kõrtsi, kus Blade'i leidmine ei valmista mingeid probleeme.

Blade jutustab oma ebameeldivatest elamustest, ning koos võetakse plaaniks kaabakad tümaks teha - niipea kui Blade on nõia antud võlusalviga oma haavad parandanud. See käib kiiresti. Olles tervenenud, teeb Blade esimesena asja turule - vaja on endale uus kahekäemõõk muretseda ja lisaks terve hulk inimröövlite peidukohast leitud kraami kullaks teha.

See tehtud, kiirustavad seiklejad linna pealt seda maja otsima, kus Blade'i vangistuses hoiti. Pikema otsimise peale leitakse maja, ent seal pole enam kedagi. Seiklejad siirduvad kõrtsi infokogumistretile. Ilmneb, et Tsum'i-nimelist meest teatakse päris hästi ning kõrtsmik juhatab meeleldi teed. Kohale jõudes aga ilmneb, et Tsum on hoopis teistsugune, kui Blade teda mäletas - jõukalt riides, musklimees kõrval, lakutud välimusega. Ettevaatliku uurimise peale selgub, et Tsum'il on kaksik nimega Tsom, kes ongi kogu kurja juur. Tsum aga ei tea, kust oma venda leida - tegelikult proovib ta temaga nii vähe tegemist teha kui üldse võimalik.

Seiklejad siirduvad jälle kõrtsidesse infot traalima, ning seekord saadab nende ettevõtmist mõnetine edu - avastatakse, et Tsom külastab viimasel ajal kuskilt saadud suurte summade eest (Blade'i silm tõmbleb veidi sellest kuuldes) Turu tuntuimat hoora. Egas muud, kui tuleb minna hooraga rääkima. Hoorale esitletakse endid kui Tsom'i häid sõpru, ning peagi mselgub, et Tsom peaks veel see õhtu hoorale külla tulema. Kättemaksuhimulised kaaslased seavad end sisse mõned majad hoora majast eemal, kust peauks on hästi näha. Varsti saabubki kiimas Tsom, astub sisse, teeb oma asja ära, nii et pool naabruskonda sellest kuuleb, ja siis proovib akna kaudu minema hiilida. Sõbrad aga märkavadn seda, ning tormavad kaabakale järele. Tsom jookseb välejalgselt, kuid mitte kiiremini kui Blacklighti nool, mis vaese kurjami ühe tabamusega ööbikuid kuulama saadab.

Koos lohistatakse Tsom tagasi samasse tuppa, kust Blade suure vaevaga pakku pääses, ning seekord on jämedam ots Blade'i käes. Ei peagi eriliselt pingutama, et väikesekasvulist lurjust "surnuks" ehmatada ning ta räägib kõik südame pealt ära. Kahjuks selgub, et kogu Blade'i varustus ja suurem osa tema kullast on juba laiaks löödud. Tsom'ilt pressitakse välja ka see, kus ta oma sõbra gobliniga kohtuma pidi. Blade ja Blacklight seavad küll varitsuse üles, kuid ei märka kedagi. Tsom jäetakse seadusesilmadele leidmiseks ja seiklejad ise siirduvad välgurongi peale. Mõlemal on ainult hea meel, kui Turg viimaks selja taha jääb.