XXII- XXIV Crossatist goblinite rehabiliteerimise külasse

Zilargo Ülikooli Arhiiv
Väljavõte kogumikust:
Sisserändajate, kohalike võõrliikidest elanike ning teiste minoriteetsete ühiskonnagruppide folkoor, mälestused ning tunnistused, 1036 YK (varajane talv)

Tunnistused kirja pannud, autoriseerinud, toimetanud ning katalogiseerinud folkloristika, mütoloogia ja võõrliikide proffessor, lgp. aust. vg. thts. I st. prm. prof. Zeridan Tintu (Aadress: Zalanberg, Kristalltänava 5-14, teade jätta postkasti "Akad. kommentaarid")

Pampsa, 48, käsitööline ja põline Crossatlane:
No kui meie Blade nende keskele tormas ja mõõgaga vehkima hakkas, siis lendas päid ja jalgu ikka kahele poole. See oli ikka üks vaatepilt. Meie hoidsime ikka kõik tema selja taha. Ikka nii, ettevaatlikult. Pärast aga läksime vange vabastama. Pealik otsustas valvuritel minna lasta, ning nad sõitsid kõige oma vankrite ja loomadega vanglahoonest minema. Pantvangid võtsid kaasa, aga need lasti poole tee peal ka meie sekka. Oi nad olid ju kõik nii nälginud ja vaesed. Aga jutud käisid, et pealikud leidsid kirstudest nii palju kulda, et ei jõudnud isegi seljas ära kanda. Mina ise sain ka kuldmünte, võin vanduda Pelori nimel!

Vinta, 52, Pampsa naine, künapuhastaja
Mina ise nägin kuidas nad (goblinitest vangivalvurid - toim. ) ära minnes nõidusid ja sajatasid. Sellest nõiavärgist jäi nende tee järele üks suur paks udupilv. Siis tulid meie poisid ka tagasi ja siis hakkasid mehed pidu panema. Pidu kestis kaks päeva, aga siis tuli suur lendav Brelandi kuninga kindlus ja meid kõiki võeti peale, et meid paremale maale viia. Lendasime kõigest paar päeva, kui jõudsime Ida-Brelandi, kus oli üks suur loss mida goblinid tükk aega piiranud olid. Siis aga saime kindlusest maha ja vankri peale, ning läksime nende gnaamide maale. Seal elavad ainult väiksed lapsed, kõik on väga viisakad ja ilusad, justkui printsid. Mitte sellised kisakõrid ja konnapojad, nagu meil Crossatis ringi jooksid.

Guuzu, 15 (goblin), Goblinite rehabiliteerimise küla poistekoori esimene bariton
Meie tähistasime parajasti Headuse Päeva ning riputasime kõikjale lillevanikuid ja küpsiseid,
kui Zindin, meie kõigi õpetaja tuli ja ütles, et peatselt saabuvad kaugelt suured külalised,
kangelased Blade ja Blacklight ning peame küla nende jaoks eriti kauniks tegema. Haldjamaag Thuuldir oli ka üle pika aja külasse kutsutud ning aitas vanikuid punuda ja kooki teha. Kui külalised kohale jõudsid, laulsime koorilaulu ja heiskasime "Teretulemast"-lipu. Mina tohtisin öösel külaliste saapad läikima hõõruda, aga mu hea sõber Godgifu (ta on meil kooris sopran) pakkis külaliste jaoks lahti ning õlitas sisse õhulaeva, mille kallal Zindin nii pikka aega tegelenud on. Külalised koos Thuuldiriga said väga olulise missiooni, ning lendasid juba samal ööl õhulaevaga kuhugi päkapikkude maale. See kõik on tegelikult üks suur ja väga ilus saladus, ja ma palun, et te seda juttu valimatult edasi ei räägiks.