Järgmisel hommikul ärkasid seiklejad kangete selgade ja külmetunud jalgadega, sest onnid olid igatpidi liiga kitsad ning ööbimiseks ebasobivad. Kõrtsmik lubas seltskonnale järgmiseks ööks anda küla suuruselt teise maja, kunagise päkapikkude kaubanduspunkti, mida viimastel aastatel oli kasutatud kolikambrina (kõrbepäkapikud ise eelistasid ööbida võimalikult kitsastes onnides). Seiklejatel läks siiski veel mitu päeva ning omajagu vestlusi kõrtsi külastavate päkapikkudega, enne kui lossi uurima mindi. Thuuldir muutis sõbrad maagia abil nähtamatuks, ning jalutas mäe jalamil oleva kindluseni, mis asetses külast veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel.
Kindlus oli ehitatud mäe sisse, ning selle peasissekäigu ümber olid päkapikud ehitanud ajutise puust linnuse koos vahitorni ning mitmemeetrise puutaraga. Vahitornis olevad päkapikud palusid Thuuldiriga umbusklikult vesteldes tal lahkuda, samal ajal kui nähtamatud Blade ja Blacklight tarale ronisid ja hoovi piilusid. Samas avati aga linnuse uks ning sealt väljus Thuuldirile juba tuttav päkapikk kõrtsist. Kasutades võimalust, andis haldjamaag sõpradele märku, ning need lipsasid läbi lahtise värava linnusehoovi. Hoovis oli rusudeks vajunud kindluse peauks, suured kiviprahihunnikud, lõkkease, ning päkapikkude talvetelgid.
Õnnetuseks kuulis nähtamatuid sisenejaid aga üks valvas päkapikk, ning kohe anti linnuses häire. Tekkinud segaduses jooksid Blacklight ja Blade mööda hoovi, samal ajal kui Thuuldirs selgitas päkapikkudele segaselt, et see on tema sõnakuulmatu familiar - rott, kes on jälle paha peal ning iseseisvalt kindlusesse jooksis. Kaos lõppes sellega, et nähtamatud tegelased pääsesid linnusehoovist salaja välja, ning Thuuldir suutis päkapikke veenda oma heatahtlikus nõrgamõistlikkuses ("Tegelikult see ikkagi polnud mu rott, ma lihtsalt tegin nalja... Mõtlesin et üks väike nali aitab pingeid maandada... Mul on küll rott aga teda pole praegu siin... ") ning ta aeti vandumiste ning ähvarduste saatel linnuse juurest minema.
Sama päeva õhtul tuli päkapikkude pealik (seiklejate teada oli linnuses kokku 10 päkapikku) koos kahe tugeva sõdalasega seiklejate juurde, esitas neile teravaid noomitusi ning palus külast lahkuda. Seiklejad kasutasid võimalust, ning ründasid kavalasti päkapikke - Thuuldir kutsus päkapike juude välja maagilise roti, kes neid provotseeris. See andis seiklejatele õigustuse haldja "familiari" kaitsta, ning tekkinud lahingu käigus, muudeti päkapikud kiiresti võitlusvõimetuks ning seoti kinni.
Mõne aja pärast saabus maja ukse taha kääbikute muskliline ning pikka kasvu külavanem, kes selgitas, et tema on kohustatud (päkapike) kuningriigi esindajaid igapidiselt aitama, ning püüab neid päästa, kutsudes Thuuldiri välja õiglasele kahevõitlusele. Kääbikute tõlk aga pilgutas silma ja muudkui julgustas Thuuldiri. Külavanem ning Thuuldir seisid vastamisi, ning enamus kääbikute külast kogunes nende ümber ringi. Kohe kui võitlus algas, loitsis Thuuldir Hüpnootilist mustrit, mis võimaldab ühte vastast senikaua lummuses hoida, kuni nõid maagiale keskendub. Külavanem jäi Thuuldiri käte vahel mänglevat värvilist ning säravat silmatrikki jõllitama. Möödusid minutid, ümberolevad päkapikud olid vaiksed, ning jõllitasid kord nõidust, kord pealikku. Viimaks, pärast veerandtunni pikkust võlumustriga mängimist, vabastas Thuuldir pealiku nõiduse kütkest ning küsis: "Noh, on häbi ka vä?"
Pealik kummardus ning vandus alla. Ta teatas külale valjul häälel: "Me oleme proovinud oma sõpru päkapikke vabastada, kuid võõrad on liiga vägevad! Me ei saa midagi teha!"
Kindlus oli ehitatud mäe sisse, ning selle peasissekäigu ümber olid päkapikud ehitanud ajutise puust linnuse koos vahitorni ning mitmemeetrise puutaraga. Vahitornis olevad päkapikud palusid Thuuldiriga umbusklikult vesteldes tal lahkuda, samal ajal kui nähtamatud Blade ja Blacklight tarale ronisid ja hoovi piilusid. Samas avati aga linnuse uks ning sealt väljus Thuuldirile juba tuttav päkapikk kõrtsist. Kasutades võimalust, andis haldjamaag sõpradele märku, ning need lipsasid läbi lahtise värava linnusehoovi. Hoovis oli rusudeks vajunud kindluse peauks, suured kiviprahihunnikud, lõkkease, ning päkapikkude talvetelgid.
Õnnetuseks kuulis nähtamatuid sisenejaid aga üks valvas päkapikk, ning kohe anti linnuses häire. Tekkinud segaduses jooksid Blacklight ja Blade mööda hoovi, samal ajal kui Thuuldirs selgitas päkapikkudele segaselt, et see on tema sõnakuulmatu familiar - rott, kes on jälle paha peal ning iseseisvalt kindlusesse jooksis. Kaos lõppes sellega, et nähtamatud tegelased pääsesid linnusehoovist salaja välja, ning Thuuldir suutis päkapikke veenda oma heatahtlikus nõrgamõistlikkuses ("Tegelikult see ikkagi polnud mu rott, ma lihtsalt tegin nalja... Mõtlesin et üks väike nali aitab pingeid maandada... Mul on küll rott aga teda pole praegu siin... ") ning ta aeti vandumiste ning ähvarduste saatel linnuse juurest minema.
Sama päeva õhtul tuli päkapikkude pealik (seiklejate teada oli linnuses kokku 10 päkapikku) koos kahe tugeva sõdalasega seiklejate juurde, esitas neile teravaid noomitusi ning palus külast lahkuda. Seiklejad kasutasid võimalust, ning ründasid kavalasti päkapikke - Thuuldir kutsus päkapike juude välja maagilise roti, kes neid provotseeris. See andis seiklejatele õigustuse haldja "familiari" kaitsta, ning tekkinud lahingu käigus, muudeti päkapikud kiiresti võitlusvõimetuks ning seoti kinni.
Mõne aja pärast saabus maja ukse taha kääbikute muskliline ning pikka kasvu külavanem, kes selgitas, et tema on kohustatud (päkapike) kuningriigi esindajaid igapidiselt aitama, ning püüab neid päästa, kutsudes Thuuldiri välja õiglasele kahevõitlusele. Kääbikute tõlk aga pilgutas silma ja muudkui julgustas Thuuldiri. Külavanem ning Thuuldir seisid vastamisi, ning enamus kääbikute külast kogunes nende ümber ringi. Kohe kui võitlus algas, loitsis Thuuldir Hüpnootilist mustrit, mis võimaldab ühte vastast senikaua lummuses hoida, kuni nõid maagiale keskendub. Külavanem jäi Thuuldiri käte vahel mänglevat värvilist ning säravat silmatrikki jõllitama. Möödusid minutid, ümberolevad päkapikud olid vaiksed, ning jõllitasid kord nõidust, kord pealikku. Viimaks, pärast veerandtunni pikkust võlumustriga mängimist, vabastas Thuuldir pealiku nõiduse kütkest ning küsis: "Noh, on häbi ka vä?"
Pealik kummardus ning vandus alla. Ta teatas külale valjul häälel: "Me oleme proovinud oma sõpru päkapikke vabastada, kuid võõrad on liiga vägevad! Me ei saa midagi teha!"
No comments:
Post a Comment