Sikomor leiab, et kõht on tühjaks läinud ning asub hernestest, kaalikatest ja seasoolalihast suppi keetma, puhuti ülakorrusele joostes ning sookeedusel silma peal hoides.
Borlander läheb surnuid matma. Matab madalalt ja ainult kolm laipa neljast, kui...
Saabuvad turske külavanem, kaks külameest ja valge hamega tüüp, kes lakkamatult paberilehti lappab ja haledal häälel Gjorjenit hüüab. Sikomor ja Blade satuvad nendega sõnavahetusse. Sikomor lubab ellujäänutele otsa peale teha, kui uued külalised kiirelt ära ei kao...
Kui Maryo kõnnib naeratades juurde ja kutsub kõik sööma. Ka vangistatud külameestele pakutakse suppi. Õhus hõljunud pinged hajuvad. On aru saada, et Sikomoril on harukordselt hea põli olnud, vähemalt pole ta pidanud nälga kannatama. Külamehed vohmivad suppi, kuni jõuavad ja topivad tagatipuks veel suu leiba täis.
Külavanem ja endised vangid lahkuvad sõbralikult, kuid hamekandja heidab altkulmu pilke ja pomiseb midagi. Oli ju just tema poeg Gjorjen see, kes silma kaotas.
Salaseltslased plaanivad veel külastada kokkusaamiskohta ja saadavad Maryo ees luurele. Kuur on endiselt tühi, paistab et ainsad külastajad ongi olnud salaseltslased ise.
Tagasiteel silmab Maryo pimedas valget sähvimas. Ta tunneb ära hames vanamehe, kes aga puu otsa ronib ja teeb, nagu teda poleks. "Mis sa kössitad" pärib Maryo.
"Ei kedagist," vastab vanamees.
"Tule alla, mees!"
"Ei, mul on siingi hea. All on hundid."
Maryo pärib: "Kas saan su heaks midagi teha?"
Vanamees kõhkleb ja küsib omakorda: "Ehk saad külasse ära viia?" Maryo nõustub, aga kui vanamees ratsu seljas, hakkab hoopis Sikomori maja poole ratsutama.
Ülejäänud grupp, kes on järgnenud, saavad nendega kokku. Vanamees hüppab Maryo hobuse seljast maha ja hakkab taas oma pabereid lappama ning samas taelaga tuld lööma et valgust saada. Grupp piirab ta hobustega ümber. Maryo lööb tuleraua rapiiriga eemale, mispeale vanamees ahastusest vääksatab.
"Mu ainuke poeg on nüüd eluks ajaks sant. Ta niigi lasi vibuga alati mööda ja noorikutki pole leidnud. Ma tahtsin sellele nõiale midagi koledat teha, aga et midagi hullemat ei oska, siis tahtsin teda vähemalt nädalaks kurdiks teha."
Külaposija hakkab nutma. "Tahtsin noorena Arcanixi võlurite kooli astuda, aga ei saanud sisse. Nüüd tellin tuttava käest kirjarullidel koolipoiste poolt kokku soditud cure minor wound loitse ja aitan nendega külaelanikke. Mitte nagu Sikomor, kes isegi tervendada ei oska!"
Blade annab posijale 5 kuldtaalrit. Posija elab läbi selginemise ja tõdeb "Oh, olen mina ikka loll olnud."
Sikomor lappab posija kirjarulle ja leiab hulga vähemaid nõidusi. Välja arvatud kurdistamisloits, tagastatakse need ravitsejale.
Too elavneb. "Teate, teeme homme minu juures peo. Pakume körti ja putru ja... Lehm on meil ja..."
Seltsilised muhelevad ja keelduvad tänades. Ravitseja kalpsab hüpeldes küla poole.
Grupp läheb Sikomori poole tagasi ja peale üht päeva puhkamist asub teele Passage'i linna poole, kust Grombor pärit oli. On selge, et otse sinna minna pole võimalik -- üks tee on laienevasse mürgisohu kasvanud, teine on lahingutandriks.
Jääb vaid üle minna läbi paksu metsa. Järgmine verstapost teel on orkidevastase sõja baasiks olnud kindluse varemed.
Borlander läheb surnuid matma. Matab madalalt ja ainult kolm laipa neljast, kui...
Saabuvad turske külavanem, kaks külameest ja valge hamega tüüp, kes lakkamatult paberilehti lappab ja haledal häälel Gjorjenit hüüab. Sikomor ja Blade satuvad nendega sõnavahetusse. Sikomor lubab ellujäänutele otsa peale teha, kui uued külalised kiirelt ära ei kao...
Kui Maryo kõnnib naeratades juurde ja kutsub kõik sööma. Ka vangistatud külameestele pakutakse suppi. Õhus hõljunud pinged hajuvad. On aru saada, et Sikomoril on harukordselt hea põli olnud, vähemalt pole ta pidanud nälga kannatama. Külamehed vohmivad suppi, kuni jõuavad ja topivad tagatipuks veel suu leiba täis.
Külavanem ja endised vangid lahkuvad sõbralikult, kuid hamekandja heidab altkulmu pilke ja pomiseb midagi. Oli ju just tema poeg Gjorjen see, kes silma kaotas.
Salaseltslased plaanivad veel külastada kokkusaamiskohta ja saadavad Maryo ees luurele. Kuur on endiselt tühi, paistab et ainsad külastajad ongi olnud salaseltslased ise.
Tagasiteel silmab Maryo pimedas valget sähvimas. Ta tunneb ära hames vanamehe, kes aga puu otsa ronib ja teeb, nagu teda poleks. "Mis sa kössitad" pärib Maryo.
"Ei kedagist," vastab vanamees.
"Tule alla, mees!"
"Ei, mul on siingi hea. All on hundid."
Maryo pärib: "Kas saan su heaks midagi teha?"
Vanamees kõhkleb ja küsib omakorda: "Ehk saad külasse ära viia?" Maryo nõustub, aga kui vanamees ratsu seljas, hakkab hoopis Sikomori maja poole ratsutama.
Ülejäänud grupp, kes on järgnenud, saavad nendega kokku. Vanamees hüppab Maryo hobuse seljast maha ja hakkab taas oma pabereid lappama ning samas taelaga tuld lööma et valgust saada. Grupp piirab ta hobustega ümber. Maryo lööb tuleraua rapiiriga eemale, mispeale vanamees ahastusest vääksatab.
"Mu ainuke poeg on nüüd eluks ajaks sant. Ta niigi lasi vibuga alati mööda ja noorikutki pole leidnud. Ma tahtsin sellele nõiale midagi koledat teha, aga et midagi hullemat ei oska, siis tahtsin teda vähemalt nädalaks kurdiks teha."
Külaposija hakkab nutma. "Tahtsin noorena Arcanixi võlurite kooli astuda, aga ei saanud sisse. Nüüd tellin tuttava käest kirjarullidel koolipoiste poolt kokku soditud cure minor wound loitse ja aitan nendega külaelanikke. Mitte nagu Sikomor, kes isegi tervendada ei oska!"
Blade annab posijale 5 kuldtaalrit. Posija elab läbi selginemise ja tõdeb "Oh, olen mina ikka loll olnud."
Sikomor lappab posija kirjarulle ja leiab hulga vähemaid nõidusi. Välja arvatud kurdistamisloits, tagastatakse need ravitsejale.
Too elavneb. "Teate, teeme homme minu juures peo. Pakume körti ja putru ja... Lehm on meil ja..."
Seltsilised muhelevad ja keelduvad tänades. Ravitseja kalpsab hüpeldes küla poole.
Grupp läheb Sikomori poole tagasi ja peale üht päeva puhkamist asub teele Passage'i linna poole, kust Grombor pärit oli. On selge, et otse sinna minna pole võimalik -- üks tee on laienevasse mürgisohu kasvanud, teine on lahingutandriks.
Jääb vaid üle minna läbi paksu metsa. Järgmine verstapost teel on orkidevastase sõja baasiks olnud kindluse varemed.
No comments:
Post a Comment